Väljasõit Tallinna Linnaarhiivi

24. novembril leidis parasjagu vältava ainekursuse “Eesti ala institutsioonid ja allikad (1710–1917)” raames aset põhiliselt magistriastme tudengite väljasõit Tallinna Linnaarhiivi, et lähemalt tutvuda pealinna mäluasutuse tegevuse ja elu-oluga. Arhiivis võttis meid vastu peaspetsialist Kalmer Mäeorg, kelle juhitud kahetunnise külastuse sisse mahtus nii ringkäik arhiivihoonetes, ülevaade institutsiooni ajaloost ning loomulikult Tallinna Linnaarhiivi kõige erilisemate säilikutega tutvumine kargelt jahedas varakambris.

Ringkäiku Tallinna Linnaarhiivis alustasime näituse "Conrad Dellingshauseni joonistatud maailm" vaatamisega. Väljapanek koondab huvitava pildilise materjali 16. sajandi Tallinna raedokumentidest leitud kritseldusest ning üllataval kombel võib stendidelt leida nii Georg Otsa, kolme peaga Januse kui keskaegse narri. Linnaarhiivi uurimissaalis oli parajasti vaikne hetk ning kasutasime võimalust reisiseltskond fotole jäädvustada.

Linnaarhiivi varakamber väärib igati oma nime, sest just seal on kõige väärtuslikumad säilikud püsivalt vaatamiseks välja pandud. Saime näha nii vanimat Eestis säilinud dokumenti (foto paavsti legaadi Modena Wilhelmi 1237. aastal Tallinnas välja antud ürik), stiilset kukkurraamatut, 1535. aastal trükitud vanima säilinud eestikeelse raamatu fragmente, aga ka katkeid hiljuti UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud Hansa kaupmees Hildebrant Veckinchuseni unikaalsest isikuarhiivist.

Arhiivi uuemate dokumendihoidlate riiulivahedes saime näha ajaloolisi Tallinna kaarte, linnakodanike nimekirju ning linnas ühel või teisel ajal asunud hoonete projekte sisaldavaid ehitisregistreid. Praktilisest küljest õppisime, et suure osa arhiivitöötaja elust linnaarhiivis moodustab kodakondsust puudutavatele arupärimistele vastamine. Saime ka teada, et linnaarhiiv peab oma suureks väärtuseks mh Eesti esimest fotot sisaldavat fotokogu, mille andmebaasi kasutamine on praegu võimalik arhiivi uurimissaalis. Kodukompuutritele on ta kahjuks veel kättesaamatu.

Lisaks linnaarhiivi institutsionaalse tegevusega tutvumisele oli äärmiselt köitev ka Tolli tänaval asuv arhiivihoone ise. Õigupoolest hõlmab arhiiv tänapäeval lausa mitu erinevat kireva ja pika ajalooga maja: näiteks 15. sajandist pärinev elamu (Tolli 4), 14. sajandil rajatud keskaegne paekivist hilisgootilik elumaja (Tolli 6) oma ajastule iseloomuliku diele-dörnse (eeskoda/töötuba-elutuba) tüüpi ruumijaotusega. Kolmandaks aga endine keiser Peeter Suure linnapalee (Tolli 8), mida nimitegelane külastas vaid korra. 1757. aasta peetripäeva ilutulestiku tõttu alanud suures tulekahjus hävis toona kolmekorruseline barokkpalee koos seda ümbritsenud kvartaliga aga pea täielikult. Ahervaremed äratati uuele elule 1786. aastal, mil sinna rajati klassitsistlik tolli- ja pakkhoone, mille järgi on tänav saanud ka oma tänase nime.

Siseruumides oli huvitav näha, kuidas keskaegne interjöör on kokku põimitud tänapäevasele töökohale omase ja vajalikuga. Peetri palee siseõuest oli saanud moodsate vändaga riiulite asupaik. Konverentsisaali laepalke ehtisid peened maalingud ning seinte ääres võis näha Tallinna prominentidelt omaaegsele Mustpeade vennaskonnale kingitud toole (ja neil istudagi!). Läbi mitme maja kulgevad arvukad kitsavõitu koridorid oma keerdude ja käändudega tekitasid arhiivile sobiliku, pisut saladusliku atmosfääri. Hämaramatest nurkadest võis leida ka nõukogudelikku pärandit, olgu selleks mõni unustatud retrohõnguline tugitool või otsekui lapsepõlve koolimajast pärit betoonist trepikoda.

Ehkki arhiiv on oma pika ajaloo jooksul näinud tõelisi näguripäevi – materjale on pillutatud laiali, purenud tuleleegid, katnud tuvisõnnik ning himustanud näljased rotid –, võisime rõõmuga tõdeda, et vähemalt Anno Domini 2023 on ta hellalt ja oskuslikult hoitud. Oli õite au ja rõõm tema pika ajaloo ja tänaste hoidjatega tuttavaks saada!

Arhiivis käigust andsid aru

Mari-Mall Rähn, Hipp Saar, Maarja Leedjärv ja Mihkel Braun